Kontroll toidu tootmise ahelas
Kontrolli teostatakse tavaliselt nende toodete üle, kus esineb tõenäolisem potentsiaalne oht tarbija tervisele. Tavaliselt mükotoksiinide esinemistõenäosus on suurem teraviljatoodetes, rosinates, maitseainetes ja pähklites. Piim ja piimatooted ei kuulu kõrge riskiastmega toiduainete hulka. Seepärast järelevalveuuringud keskenduvad ka mitteloomsete toodete uuringutele. Alltoodud tabelis on Veterinaar- ja Toiduamet poolt teostatud saasteainete järelevalve tulemused mitteloomses toidus:
Tabelist selgub, et mükotoksiinide sisaldus ületas Euroopas Lubatud piirnorme 2 tootes: rosinates ja pähklites. Iraani päritolu rosinad sisaldasid ühes proovis ohratoksiini (0,021 mg/kg ) üle Euroopa Liidus kehtestatud piirnormi (0,01 mikrog/kg). India päritolu pähklites ületas aflatoksiin B1 (0,065) ja aflatoksiinide B1, B2, G1, G2 summa (0,076) Euroopa Liidus kehtestatud piirnormi (vastavalt 8 mikrog/kg ja 15 mikrog/kg). Saasteainete, sh mükotoksiinide, seirest on võimalik lähemalt juurde lugeda Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.
Vastavalt Komisjoni määrusele (EÜ) nr 401/2006, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes, on oluline silmas pidada järgmist:
- Partiis harilikult väga ebaühtlaselt jaotunud mükotoksiinide sisalduse määramise täpsus sõltub oluliselt proovide võtmisest. Näiteks aflatoksiinid on partiis väga ebaühtlaselt jaotunud, seda eriti partiides, kus tooted koosnevad suurtest osakestest, näiteks kuivatatud viigimarjad ja maapähklid. Et partiide korral, kus tooted koosnevad suurtest osakestest oleks tagatud partiide esinduslikkus, peaks nende lähteproovi mass olema suurem kui väikestest osakestest koosnevate toodete lähteproovil. Kuna mükotoksiinide jaotus töödeldud toodetes on üldiselt ühtlasem kui töötlemata toodetes, on töödeldud toodete puhul asjakohane sätestada lihtsamad proovivõtunõuded.
- Kuna üldiselt ei ole mükotoksiinide jaotuvus proovis ühtlane, tuleb proove ette valmistada ja homogeniseerida eriti hoolikalt. Kogu laborisse saabuv proov homogeniseeritakse, juhul kui homogeniseerimine viiakse läbi laboris. Aflatoksiinide analüüsil tuleks võimaluse korral vältida päevavalgust, kuna ultraviolettvalguse mõjul laguneb aflatoksiin järk-järgult.
- Mükotoksiinide määramisel toidus tuleb kasutada akrediteeritud meetodeid ning analüüsid teostada akrediteeritud laboratooriumites.
Kuidas ennetada mükotoksiinidest tingitud ohtu inimeste tervisele?
Joonis UV-kiirgusega töödeldud toiduainetest, mis hallitusseeni ega mükotoksiine ei sisalda (http://www.healthier-harvest.com/...). UV-kiirgus võimaldab inaktiveerida hallitusseened ning pärssida aflatoksiinide teket toiduainetel. Kasuta pildi vaatamiseks luupi!